Šenilllõngaprojekti teostatavusuuringu aruande määratlus
Teostatavusuuringu aruanne on dokument, mis esitatakse otsustajatele-ja reguleerivatele asutustele kinnitamiseks enne majandustegevuse (investeeringu) alustamist. See hõlmab erinevate tegurite, sealhulgas majanduse, tehnoloogia, tootmise, tarnimise ja turustamise ning sotsiaalse keskkonna ja eeskirjade üksikasjalikku vaatlust, uurimist ja analüüsi. Aruandes määratakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud tegurid, projekti teostatavus, hinnanguline edukuse määr ning majandusliku ja sotsiaalse kasu ulatus.
Šenilllõngaprojekti teostatavusuuringu aruande kasutusalad
Teostatavusuuringu aruanded jagunevad nende kasutusalade järgi peamiselt kuueks tüübiks:
1. Ettevõtete rahastamiseks ja välisinvesteeringute liitude kaasamiseks kasutatavad tasuvusuuringu aruanded. Need aruanded nõuavad tavaliselt keskkonnatrendide analüüsi, mõistlikku investeerimisplaani ning pakuvad konkurentsianalüüsi, turundusotsuseid, juhtimisplaane ja praktilisi tegevuskavasid, nagu tehnoloogiaalane uurimis- ja arendustegevus.
2. Teostatavusuuringu aruanded, projektiettepanekud ja projektitaotluste aruanded, mida kasutatakse riikliku arengu- ja reformikomisjoni (endine riiklik planeerimiskomisjon) projektide kinnitamiseks. See dokument on koostatud vastavalt "Hiina Rahvavabariigi halduslitsentsiseadusele" ja "Riiginõukogu otsusele halduslubade andmise kohta säilitatavatele halduskinnitusüksustele". See on alusdokument suuremahuliste-infrastruktuuriprojektide loomisel. Riiklik arengu- ja reformikomisjon (NDRC) kiidab tasuvusuuringu aruande alusel heaks, esitab või annab vastused, otsustades, kas projekt tuleks ellu viia. Lisaks peavad ravimiettevõtted koostama ka teostatavusuuringu aruanded, kui taotlevad seonduvaid sertifikaate.
3. Pangalaenude tasuvusuuringu aruanded. Kommertspangad nõuavad enne laenu andmist riskianalüüsi läbiviimisel projekti esitajalt üksikasjalikku tasuvusuuringu aruannet. Kui aruande on välja andnud A-klassi kvalifitseeritud asutus, ei ole kodumaiste pankade (nt Hiina Arengupank) puhul tavaliselt eksperthinnangut vaja. Mõned pangad ei nõua laenu teostatavusuuringu aruannete jaoks kvalifikatsiooni, kuid nõuavad mõistlikku rahastamisplaani, analüüsi ja põhjalikku teavet. Lisaks nõutakse asjakohaste riikliku poliitika toetusfondide taotlemisel ja ettevõtte registreerimisel sageli teostatavusuuringu aruandeid; see dokument sarnaneb pangalaenude puhul kasutatava tasuvusuuringu aruandega.
4. Teostatavusuuringu aruanded ja projektitaotluste aruanded välismaiste investeerimisprojektide kinnitamiseks. Kui ettevõtted rakendavad oma "globaalseks muutumise" strateegiat ja investeerivad ülemere maavaradesse ja muudesse tööstusharudesse, peavad nad koostama teostatavusuuringu aruanded või projektitaotluste aruanded ning esitama need riiklikule arengu- ja reformikomisjonile (NDRC) või provintsi arendus- ja reformikomisjonidele. Kui taotlete Hiina ekspordipangalt-Import Bank of China oluliste välismaiste investeerimisprojektide jaoks krediiditoetust, on vaja ka teostatavusuuringu aruandeid ja projektitaotluste aruandeid, nagu on kirjeldatud eeskirjades.
Šenilli lõng
5. Ettevõtete noteerimiseks kasutatud teostatavusuuringu aruanded. Need aruanded nõuavad tavaliselt NDRC A-klassi insenerinõustaja kvalifikatsiooni.
6. Riikliku rahastuse taotlemisel kasutatud tasuvusuuringu aruanded (NDRC rahastus, Teadus- ja Tehnoloogiaministeeriumi rahastus, Põllumajandusministeeriumi rahastus). Need aruanded nõuavad tavaliselt NDRC A-klassi insenerinõustaja kvalifikatsiooni.
Põhipunktid šenilllõngaprojekti teostatavusuuringu aruande koostamiseks
1. Disainiskeem
Teostatavusuuringu aruande põhiülesanne on näidata eelnevalt välja töötatud skeemi teostatavust; seetõttu on oluline koostada uurimisskeem, mis selgitaks uurimiseesmärke.
2. Täpne sisu: teostatavusuuringu aruandes esitatud sisu ja andmed peavad olema täpsed ja usaldusväärsed, ilma vigade või ebatäpsusteta. Kõiki kasutatud materjale ja andmeid tuleb nende õigsuse tagamiseks korduvalt kontrollida.
3. Prognoos: teostatavusuuringu aruanne on tegevus enne investeerimisotsuse{1}}tegemist. See on enne sündmuse toimumist läbi viidud uuring, mis ennustab tulevasi arenguid, võimalikke probleeme ja tagajärgi, olles seega prognoosiva iseloomuga. Seetõttu on tulevikuväljavaadete teaduslikuks prognoosimiseks oluline läbi viia-süvauuringud, koguda piisavalt andmeid ja rakendada realistlikke prognoosimistehnikaid.
4. Täpne argumentatsioon. Argumenteerimine on teostatavusuuringu aruande silmapaistev tunnus. Selle argumenteerituse tagamiseks on vaja kasutada süstemaatilisi analüütilisi võtteid, viies läbi kõigi projekti mõjutavate tegurite terviklik ja süsteemne analüüs, sealhulgas nii makro- kui ka mikroanalüüsid.
Šenilllõnga projekti teostatavusuuringu aruande ülevaade
Peatükk 1: Üldine ülevaade šenilllõnga projektist
1.1 Projekti nimi ja ehitusüksus
1.2 Projekti taust
1.3 Projekti ehitamise vajalikkus
1.4 Projekti investeeringute ülevaade
1.5 Teostatavusuuringu aruande koostamise alused
2. peatükk: Šenilllõnga projekti keskkonnasuundumuste analüüs
2.1 Tööstuse arengu staatus
2.2 Keskkonnatrendide konkurentsiseisund
2.3 Projektitoodete keskkonnatrendide analüüs
2.4 Projektiettevõtte konkurentsieeliste analüüs samas tööstusharus
2.5 Projektiettevõtte üldiste eeliste analüüs
2.6 Projektitoodete reklaamistrateegia
3. peatükk: Šenilllõnga projekti tooteplaan ja ehitusskaala
3.1 Tooteplaan
3.2 Toote rakendusplatvorm
3.3 Toote omadused
3.4 Toote turundusstrateegia
3.5 Ehitusskaala
4. peatükk: Šenilllõnga projekti piirkondlikud ehitustingimused
4.1 Asukohatingimused
4.2 Füüsiline geograafia
4.3 Tööstuspargi arengustaatus
4.4 Projekti asukoha infrastruktuur
4.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused
5. peatükk: šenilllõnga projektiprotsessi tehnoloogia skeem
5.1 Disaini juhtpõhimõtted
5.2 Projekteerimisstandardid
5.3 Peamised toorained ja abimaterjalid
5.4 Projekti tootmisprotsess
5.5 Toodete tootmistehnoloogia skeem
6. peatükk: Šenilllõnga projektitehase ehitusskeem ja kommunaalteenused
6.1 Tehase ehitusskeem
6.2 Kommunaal- ja abitööd
7. peatükk: šenilllõnga projekti keskkonnakaitse
7.1 Disaini alused
7.2 Keskkonnakaod projekti ehitamise ajal
7.3 Keskkonnakaod projekti käigus
7.4 Keskkonnakaitse investeeringute eelarve
7.5 Põhjalik keskkonnamõju hindamine
8. peatükk: Šenilllõnga projekt Energiasääst
8.1 Energiatarbimise standardid ja energia{1}}säästu spetsifikatsioonid
8.2 Energiatarbimise analüüs
8.3 Energiasäästu-kadude ülevaade
9. peatükk Šenilllõnga projekti ohutus, tööstushügieen ja tulekaitse
9.1 Projekteerimise alused
9.2 Ohutusalane koolitus
9.3 Tööohutussüsteem
9.4 Töökaitse
9.5 Tööohutus ja tööhügieen
9.6 Tulekaitsevahendid ja -plaan
10. peatükk Šenilllõnga projekti korraldus ja personal
10.1 Haldusorganisatsiooni konfigureerimise põhimõtted
10.2 Juhtimisorganisatsiooni struktuuriskeem
10.3 Personal ja personali väljaõpe
11. peatükk Šenilllõnga projekti rakendamise ajakava
11.1 Projekti elluviimise ajakava
11.2 Projekti elluviimise ajakava
12. peatükk Šenilllõnga projekti pakkumine ja pakkumine
12.1 Projekti pakkumise eesmärgid
12.2 Pakkumise põhimõtted ja pakkumisskeem
13. peatükk Šenilllõnga projekti investeeringute eelarve ja rahastamise kord
13.1 Projekti ülevaade
13.2 Ettevalmistamise alused
13.3 Muude hinnakujunduse ja planeerimiskulude tutvustus
13.4 Projekti investeeringute eelarve
13.5 Rahastamise ettevalmistamise ja taotlemise otsused
Neljateistkümnes peatükk: Šenilllõnga projekti rahaline hindamine ja sotsiaalse kasu analüüs
14.1 Finantshinnang
14.2 Tegevustulu ja maksude arvutamine
14.3 Omahinna arvutamine
14.4 Kasumi arvutamine
14.5 Finantsanalüüs
14.6 Projekti keskmise kasumi ja kahjumi ning tundlikkuse analüüs
14.7 Finantshindamise järeldus
14.8 Projekti sotsiaalse kasu hindamine
Viieteistkümnes peatükk: Šenilllõnga projekti riskianalüüs ja ennetusstrateegiad
15.1 Riskiteguri tuvastamine
15.2 Riskide ennetamise strateegiad
Kuueteistkümnes peatükk: teostatavusuuringu järeldused ja soovitused šenilllõnga projekti jaoks
16.1 Järeldus
16.2 Soovitused